Mis on osteopaatia?
Osteopaatia on manuaalmeditsiini valdkond, mis käsitleb inimkeha kui terviklikku süsteemi, võttes arvesse elundite, süsteemide ja nende füsioloogiliste funktsioonide vahelisi seoseid.
Osteopaatia keskendub keha struktuuride (sh lihased, liigesed ja sidekoed) liikuvuse ja tasakaalu toetamisele. Seansi käigus kasutatakse käelisi tehnikaid, mille eesmärk on soodustada kudede loomulikku liikuvust ja keha iseregulatsiooni mehhanisme. Lähenemine arvestab ka närvisüsteemi ja vedelike liikumisega seotud funktsionaalsete seostega, toetades üldist enesetunnet ja kehalist tasakaalu.
Ajalugu
Osteopaatia rajaja on dокtor, sõjaväe kirurg Andrew Taylor Still, kes samm-sammult lõi meditsiini, mis põhineb loodusseadustel. Arstikogemuse omandas E. T. Ikka kodusõja ajal. Osteopaatia sünnikuupäevaks peetakse 22. juunit 1874 – päeva, mil Stillil õnnestus oma maailmavaateliselt ühendada vaimsed ja materialistlikud filosoofilised põhimõtted arsti praktilise tegevusega. 1875. aastal avas ta oma kontori USA-s Missouri osariigis Kirksville'is ning asutas seal 1892. aastal maailma esimese osteopaatilise kooli ning arendas välja osteopaatia kursuse. Ameerika Ühendriikides sai osteopaatia ametliku kutse 1974. aastal.
Esimese Euroopa osteopaatilise koolkonna, British School of Osteopathy, asutas Londonis 1917. aastal E. T. Stilli õpilane John Martyn Littlejohn.
Osteopaatilise filosoofia neli põhimõtet:
- Inimkeha on terviklik süsteem.
- Keha on võimeline isereguleeruma, ise kohanema ja tervist hoidma.
- Struktuur ja funktsioon on omavahel seotud.
- Ratsionaalne kohtlemine põhineb keha ühtsuse, eneseregulatsiooni ning struktuuri ja funktsiooni vahekorra põhiprintsiipide mõistmisel.
Osteopaatia on USA ametlik meditsiiniharu, seda tunnustatakse ametlikult ka Kanadas, Prantsusmaal, Suurbritannias, Šveitsis, Saksamaal, Soomes, Jaapanis, Uus-Meremaal, Venemaal ja veel 10 riigis, kus spetsialistid õpivad 4-6 aastat.
Aleksandr Shvets on meditsiini- ja osteopaadi erialal kogenud spetsialist. Ta lõpetas 1992. aastal Tallinna Meditsiinikooli meditsiiniõe erialal ja töötas seejärel 1992–2012 Tallinna Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) intensiivravi ja reanimobiili osakonnas intensiivravi õena.2004. aastal täiendas ta oma teadmisi Tartu Ülikoolis anatoomia ja füsioloogia valdkonnas dr. Eleonora Rajavee juhendamisel. 2009. aastal lõpetas ta Suurbritannias asuvas European School of Osteopathy, omandades osteopaadi kvalifikatsiooni. Alates sellest ajast on Aleksandr pidevalt täiendanud oma teadmisi erinevates koolitustes Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Venemaal ja Eestis, et ühendada omandatud teadmised ühtseks ja tõhusaks mehhanismiks.